Liigu põhisisu juurde

Esileht

Dosto­jevski ekraanil

Kirjaniku peateoste tuumast ja peegeldumisest tänapäeva kultuuris

„Dostojevski ekraanil“ jõuab eesti kooli ajal, mil Venemaa on tunginud kallale Ukrainale ja suur osa vene rahvast toetab seda agressiooni. Tulemusena on nii Ukrainas kui paljudes teistes riikides kõlanud üleskutsed lõpetada vene kirjanduse, ka Dostojevski lugemine. Dostojevski tasemel maailmakirjanduse mõistmine nõuab pingutust. Samas võimaldab igasugune sügav kirjandus lihtsustamist, mille tulemuseks on ka Dostojevski kasutamine propagandas nii agressiooni toetuseks kui kriitikaks. Selle õpikeskkonna loojad on veendunud, et orienteerumine kirjaniku loomingus, ideedes ja ka tema tänapäevastes tõlgendustes aitab lihtsustamist vältida ja mõista paremini nii kirjaniku mõttemaailma kui ka tema arusaama ajalooprotsessidest. Ja selgub, et klassikaline kirjandus võib olla väga tänapäevane ja osutada praeguste sündmuste olemuslikele tunnustele.

Maailmakirjanduses on Dostojevskil eriline koht nii inimesetundja kui sõnakunstnikuna. Oma teostes ühendas ta eluvaatluse kultuurikogemusega. Tema loovuses on ühinenud teater, muusika, maalikunst ja kirjandus. Erinevad kunstid peegelduvad motiividena tema teostes nagu tema looming peegeldub tänapäeval erinevates meediumites. Dostojevski aktuaalsuse mõistmine eeldab lisaks lugemisele süvenemist nii tema enda kultuuritausta kui tänapäevastesse tõlgendustesse. Dostojevski ekraanil ongi katse viia õpikeskkonnas kokku suure kirjaniku loomingu olemus ja selle peegeldumine tänapäeva audiovisuaalses kultuuris.

Õpikeskkonna osad

Avasta Dostojevskit erinevate nurkade alt

Meediaarhiiv

Dostojevski kultuuris ja meedias

Helis ja pildis

“A.H.Tammsaare II” (1972)

Autor Peep Puks

Laval

“…mina pean teed juua saama!” Vanemuises (1984)

Alusteos “Ülestähendusi põranda alt”. Dramatiseerija Ants Ander, lavastaja Ago-Endrik Kerge

Helis ja pildis

“Plekktrumm” (2021)

“Plekktrumm” Ilona Martsoniga

Laval

“Kuritöö ja karistus” Vene Teatris (2017)

Dramatiseerija ja lavastaja Igor Lõssov