Õpetajale - Dostojevski ekraanil

ELURADA

Tunni kirjeldus

Selles tunnis uurivad õpilased Dostojevski teoste seost tänapäeva populaarkultuuriga. Tunni käigus omandavad õpilased sügavama arusaama Dostojevski unikaalsest kirjutamisviisist, kunstilise eneseväljenduse viisidest ning tema võimest luua kontakt eri põlvkondade vaatajaskonnaga. Õpilasi julgustatakse mõtisklema ka ajatute teemade üle, mis teevad klassikalise kirjanduse teosed oluliseks ja mõjukaks ka tänases kiiresti muutuvas digiajastus.

Tund on jaotatud kahe ülesande vahel. Esimeses neist analüüsitakse ja arutletakse, kuidas Dostojevski küsimused ja teemadering kattuvad praeguste populaarsete sotsiaalmeedia platvormide, näiteks Instagrami, Twitteri ja TikToki hetketeemadega. Samuti analüüsitakse, kuidas need teemad peegelduvad kaasaegses filmikunstis ja teistes meediumites.Teine ülesanne keskendub Dostojevski romaanide tagamaade uurimisele. Sukeldudes kirjaniku unikaalsesse loomeprotsessi, avastavad õpilased, kuidas Dostojevski leidis oma tegelaste ja süžeede jaoks inspiratsiooni kuriteokroonikatest ja ajaleheartiklitest.

Materjali saab kasutada nii kirjandustundides kui ka valikainetena filmi või teatriõpingutega seotud kursustes.

Tunni kestuseks on arvestatud 45 minutit (sel juhul võib tunnikava “valikulised” tegevused jätta välja), kuid soovitame varuda 90 minutit põhjalikumateks analüüsideks ja aruteludeks.

Tunni käigus õpilane

saab lisateadmisi Dostojevski teoste rolli kohta tänapäeva populaarkultuuris;
uurib internetimeeme, mis viitavad Dostojevski tekstidele, ja analüüsib nende seoseid Dostojevski romaanide teemade ja tegelastega;
uurib Dostojevski inspiratsiooniallikaid ja analüüsib Dostojevski populaarsete romaanide unikaalset poeetikat.

Ülesanne 1.1

Sissejuhatus 5 min

· (valikuline) Enne õppevara juurde suundumist arutage õpilastega, kas nad teavad mõnda Dostojevski või tema tegelastega seotud filmi või internetimeemi.

· Jagage õpilased gruppidesse.

Põhitegevused 15-20 min

· Paluge õpilastel tutvuda galeriiga “Dostojevski teoste lugemine filmides” ning arutleda allpool toodud küsimuste üle. Kui õpilased pole filme näinud, paluge neil veebist lisainfot otsida ning näiteks YouTube’i kaudu konkreetsete episoodidega tutvuda.

· Seejärel paluge õpilastel tutvuda meemidega, mis kajastavad Dostojevski teoseid, ning arutleda allpool toodud küsimuste üle.

· Lõpetuseks paluge igal rühmal jagada kõige huvitavamat taipamist ning võimalusel liitke kogu klass ühisesse arutellu.

Ülesanne 1.2

Sissejuhatus 5-10 min

· (valikuline) Küsige õpilastelt, mis võis Dostojevskit inspireerida tema kuulsamate romaanide nagu “Kuritöö ja karistus” ning “Idioot” kirjutamisel.

· Tutvustage A. Pershkina artikli katkendit ja arutage küsimust: “Millega võisid tõsielulised krimilood kirjanikku inspireerida?”

· (valikuline) Arutleda võiks ka selle üle, mille poolest krimikroonikad ja Dostojevski romaan sarnanesid ja mille poolest erinesid.

Põhitegevused 15-20 min

· Järgnevat õppetegevust võib sooritada nii individuaalselt kui rühmas. Paluge õpilastel uurida, kuidas vahendatakse kriminaalseid sündmuseid ajaleheartiklites (näiteks päevalehtede veebiversioonidele tuginedes). Ülesande juures toodud küsimused on seejuures abiks.

· Selgitage õpilastele ülesannet — panna kirja Raskolnikovi kuriteo kirjeldus tänapäevase krimirubriigi žanri stiilis.

· Esmalt paluge õpilastel täita vorm teksti alusel (näiteks lõigates-kleepides vastavad tekstikohad Vikitekstidest) ja koostada kogutud andmete põhjal lühikroonika.

· (valikuline) Kui tegu on rühmatööga, võib tegevuse jagada osadeks, kus iga õpilane tegeleb konkreetse teabe leidmisega.

· Paluge õpilastel oma kirjeldused klassile ette lugeda ning arutage lõppküsimust: “Kuidas muudab Dostojevski kuriteo kuivade faktide kirjelduse elavaks ja mõjusaks?”

Märkused ja lisategevused:

Ülesande 1.2 võib õpilastele anda ka loominguliseks kodutööks.

KURITÖÖ JA KARISTUS

Tunni kirjeldus

Tunni keskmes on Dostojevski teos “Kuritöö ja karistus”, mille teemadesse ja tegelastesse süvenetakse 4 ülesande kaudu. Tund algab romaani tegelaste analüüsiga. See võimaldab õpilastel koguda nende nn. stardipakette (populaarne interneti meemide tüüp). Seejärel uurivad õpilased teisikute ja vastandite kontseptuaalset kasutamist romaanis. Järgnevalt vaatlevad õpilased Raskolnikovi ideoloogiliste vaadete keskset rolli tema kuriteos. Analüüsitakse, kuidas tema teooriad ühiskonnast ja inimkonnast mõjutasid tema tegevust. Tunni viimaseks teemaks on “Kuritöö ja karistuse” poliitiline ideoloogia. Õpilased arutavad erinevaid tegusid ja nende aluseks olevaid sõnumeid, eristades aktivismi ja terrorismi. See tegevus julgustab kriitilist mõtlemist ja seob romaani teemad kaasaegsete reaaleluliste näidetega. Tunni jooksul süvendavad õpilased arusaama Dostojevski jutustamisvõtetest, inimloomuse keerukusest ning “Kuritöö ja karistuse” filosoofilistest teemadest. Ülesanded soodustavad elavaid arutelusid ja süvendatud analüüsi Dostojevski kirjandusliku töö osas.

Materjali saab kasutada nii kirjandustundides kui ka valikainetena filmi või teatriõpingutega seotud kursustes.

Tunni kestuseks on arvestatud 45 minutit, kui ülesanded 2.2 ja 2.3 sooritatakse kodutööna (sel juhul tuleks tunnikava “valikulised” tegevused jätta välja), kuid soovitame varuda 90 minutit põhjalikumateks analüüsideks ja aruteludeks.

Tunni käigus õpilane:

tutvub ja analüüsib romaani “Kuritöö ja karistus” tegelasi;
loob oma visiooni tegelastest stardipakett-meemide abil;
analüüsib tegelastevahelisi seoseid;
saab teada, kuidas Dostojevski rakendas romaani ülesehituses teisikute ning antipoodide kontseptsiooni;
analüüsib romaanis käsitletud ideoloogilisi küsimusi ja arutleb nende rolli üle peategelaste käitumises.

Tunni kava

Ülesanne 2.1

Sissejuhatus

· (valikuline) Paluge õpilastel meenutada kõiki tegelasi teosest “Kuritöö ja karistus” ning nimetada ühe eseme, mis seostub iga tegelasega. Kirjutage need tahvlile.

Põhitegevused 20-25 min

· Küsige õpilastelt, kas nad on tuttavad stardipaketi tüüpi meemidega. Kui mitte, andke selle kohta lühike tutvustus. Infot leiab selle kohta näiteks portaalist Know Your Meme (Starter Packs).

· Jagage õpilased 2-4-liikmelistesse rühmadesse ja paluge igal rühmal valida üks tegelane teosest “Kuritöö ja karistus”. Veenduge, et igal rühmal oleks erinev tegelane.

· Paluge õpilastel uurida tegevuse 1 küsimusi ja koguda illustratsioone internetist.

· Paluge igal grupil luua stardipaketi meem oma valitud tegelasele (kasutades ükskõik millist sobivat tarkvara, näiteks veebilehte imgflip).

· Jagage töid kogu klassiga.

Ülesanne 2.2

Sissejuhatus 5 min

· Veenduge, et õpilased mõistavad sõnade “teisik” ja “antipood” tähendust.

· (valikuline) Selgitage lühidalt, kuidas kasutas Dostojevski oma loomingus nn kahekordseid tegelasi. Lisamaterjali selle ettevalmistamiseks leiab näiteks Peeter Toropi (venekeelsest) artiklist “Tegelaskujude ümberkehastumine Dostojevski romaanis “Kuritöö ja karistus”” ajakirja Sign Systems Studies XXII numbris.

Põhitegevused 15 min

· Paluge õpilastel koostada loetelu Raskolnikovi omadustest, märkides need diagrammi kahele küljele vastavalt tema isiksuse kahele poolusele.

· (valikuline) Võimalik, et esimese punkti juures vajavad õpilased teie abi ja osalemist.

· Jagage õpilased gruppidesse.

· Paluge igal grupil sooritada ülesanded 2 ja 3.

· Jagage ja arutage tulemusi klassis. Pöörake tähelepanu õpilaste tulemuste sarnasustele ja erinevustele ning paluge osalejatel oma seisukohti konkreetsete näidetega toetada.

Ülesanne 2.3

Sissejuhatus

(valikuline) Küsige õpilastelt, kuidas ja miks on nende arvates “Kuritöö ja karistuse” tegelaste ideoloogilised vaated romaani loo jaoks olulised.

Põhitegevused 15 min

· Jätkake tööd gruppides.

· Paluge õpilastel tutvuda tsitaatidega ja täita vorm.

· Õpilased peaksid lühidalt sõnastama tegelaste ideoloogilised vaated ning tooma näiteid romaanist, kus need vaated kajastuvad.

· Jagage ja arutage tulemusi klassis.

Ülesanne 2.4

Sissejuhatus

· Ülesanne 2.4 toetab eelmist ülesannet ajalooliste juhtumite analüüsiga.

Põhitegevused 10 min

· Jätkake tööd rühmades.

· Paluge igal rühmal uurida ühte juhtumit ja arutada ülesandes esitatud küsimust.

· Jagage ja arutage tulemusi klassis.

Lisamõtted ja märkused

Ülesanne 2.3 sobib ka kontakttunnile eelnevaks ning ülesanne 2.4 tunnile järgnevaks kodutööks.

DOSTOJEVSKI PETERBURG

Tunni kirjeldus

Keskseks tunniteemaks on kunstilise ruumi analüüs „Kuritöös ja karistuses“. Dostojevski teoses kujutatud Peterburg põimib omavahel kahte erinevat ruumikirjelduslikku tasandit. Ühelt poolt on Dostojevski linna kirjeldamisel lähtunud kohati väga detailselt toonase Vene Impeeriumi pealinna topograafiast. Teiselt poolt aga peegeldab teoses kujutatud linnaruum lugejale „Kuritöö ja karistuse“ tegelaste sisemaailma.

Õpilased analüüsivad katkeid romaanist „Kuritöö ja karistus“ ning otsivad vastust küsimustele: Kuidas tegelane oma ümbrusega suhestub? Milliste sõnadega end ümbritsevat ruumi kirjeldab? Kuidas peategelane selles ruumis liigub ning kuidas see liikumine tema sisemaailma mõjutab? Lisaks võrdlevad õpilased, kas ja kuidas on Dostojevski poolt romaanis loodud ruumitaju antud edasi filmis ja näidendites.

Materjal sobib kasutamiseks nii kirjandustunnis kui ka filmi- või teatrikunstiga seotud valikainetes.

Tunni teemat on võimalik läbida 45 minutiga (sellisel juhul võib tunnikavast jätta välja need punktid, mille ees on märgitud „valikuline“), aga põhjalikumate analüüside ja arutelude läbiviimiseks soovitame varuda aega 90 minutit.

Tunni käigus õpilane

tutvub Dostojevski-aegse Peterburi linna eluoluga;
analüüsib ruumi kujutamist eritüüpi kunstitekstides – kirjandusteostes, filmides ja näidendites;
õpib tundma „Kuritöö ja karistuse“ tegelaste sisemaailma ja teose üldist poeetikat.

Tunni kava

Sissejuhatus

(Valikuline) Juhul kui õpilased on teost „Kuritöö ja karistus“ lugenud, siis võiks tundi alustada sissejuhatava aruteluga selle kohta, mis mulje neil romaani lugedes Peterburi linnast jäi. Võib uurida, kas keegi klassist on ise Peterburgi külastanud või midagi sellest linnast ka muude infokanalite kaudu kuulnud ning paluda võrrelda neid kogemusi Dostojevski kujutatud Peterburgiga. (15 min)
Edasi võiks järgneda õpetaja poolne lühike selgitus selle kohta, kuidas on romaanis seotud Peterburi linna kujutamine ja tegelaste sisemaailm (juhul, kui õpilased ei ole veel teost lugenud, siis võib alustada kohe sellest selgitusest). (5 min)

Põhisammud

Õpetaja tutvustab õpilastele ekraanilt kaarti „Päris Peterburg“ ning koos vaadatakse läbi mõned olulisemad punktid kaardil nagu näiteks „Raskolnikovi korter“, „Heinaturg“, „Sonja Marmeladova maja“, „Liigkasuvõtja vanaeide maja“ jt. Lisaks võib tutvuda ka kohaga, kus Dostojevski ise elas ning arutada, kuidas see mõjutas romaani kirjutamisprotsessi. (10 min)
Jagage õpilased rühmadesse ning andke igale rühmale üks punkt kaardil. Paluge neil tutvuda nii selle punktiga „Päris Peterburis“ kui ka vaadata läbi materjal kaardil “Peterburg „Kuritöös ja karistuses“ ning seejärel vastata iga punkti juures olevatele küsimustele. (25 min)
(Valikuline) Õpilased teevad lühikese ettekande (sõltuvalt rühmade arvust 3-5 min), kus tutvustavad ülejäänud klassile ühte punkti kaardil ning esitavad oma arutelu käigus kerkinud olulisemad ideed. (30 min)
Õpetaja võtab tunni kokku reflekteerides selle üle, milline on Dostojevski romaanis tegelaste suhe oma keskkonnaga ning ka selle üle, millised on erinevate meediumite võimalused selle suhte vahendamisel. (5 min)

Märkused ja lisategevused:

Tunni läbiviimise eelduseks on süle- või tahvelarvutite olemasolu (1 seade 3-4 õpilase peale). Aga põhimõtteliselt võib tunni üles ehitada ka selliselt, et klassis arutatakse koos ning tutvutakse materjaliga õpetaja ekraanilt ning kunstitekstide analüüsiosa jäetakse kodutööna igale õpilasele eraldi tegemiseks.
Iseseisvaks koduseks tööks võib jätta õpilastele ka mõne ülesande platvormi ülesannete osast (vt. teemat „Dostojevski Peterburg“)

IDIOOT

Tunni kirjeldus

See õppetund sukeldub Fjodor Dostojevski romaani “Idioot” maailma, keskendudes peategelasele Vürst Mõškinile. Tund koosneb neljast ülesandest, mis valgustavad Mõškini mitmekülgset kujutamist, eesmärgiga mõtestada lahti Dostojevski nägemus “positiivselt ilusast” inimesest.

Ülesandes 1 ja 3 pakuvad võimaluse analüüsida peategelase kujutamist romaanis. Ülesandes 2 saavad õpilased jälgida Mõškini kujutamist populaarkultuuris, võrreldes Dostojevski enda visanditega. See pakub ülevaate Mõškini kujutise muutumisest aja jooksul ja omadustest, mis tema kujutamisele erinevates tõlgendustes lisanduvad.

Ülesanne 4 on pühendatud Dostojevski isiklikele kogemustele mitmete maalidega, millega ta erinevatel eluperioodidel kokku puutus, ja mis on teadaolevalt mõjutanud tema kunstilist lähenemist. Ülesandes uurivad õpilased, kuidas need kohtumised mõjutasid Dostojevski romaani “Idioot” ning millist kunstilist tähendust need loo sees kannavad.

Ülesandeid saab kasutada nii kirjandustundides kui ka valikainetundides, mis on seotud filmi või teatriuuringutega.

Tunni pikkuseks on arvestatud 45 minutit. Sel juhul soovitame teha ülesanded 4.1 ja 4.2 kontaktõppes ning jätta ülesanded 4.3 ja 4.4 kodutööks. Samuti võib tunni kavasse märgitud “valikulised” tegevused jätta vahele. Võimalusel soovitame siiski võtta kontakttunniks aega 90 minutit sügavamaks analüüsiks ja aruteluks.

Tunni jooksul õpilane:

● analüüsib ja kirjeldab Vürst Mõškini mitmekülgset kujutamist Fjodor Dostojevski romaanis “Idioot”, uurides tema isiksust, käitumist ja füüsilisi omadusi, nagu need on esitatud kirjandustekstis;

● võrdleb Mõškini visuaalseid kujutisi populaarkultuuris Dostojevski enda visandite ja kirjeldustega, tuvastades Mõškini kujutise arengu ja erinevad omadused, mida tõlgendustes rõhutatakse;

● visandab nägemuse romaani peategelasest;

● mõistab ja väljendab kontseptsiooni “positiivselt ilusast” inimesest, nagu seda kujutab Dostojevski;

● analüüsib erinevaid Mõškini kujutisi populaarkultuuris;

● hindab seoseid Dostojevski isiklike kogemuste ja tema kunstilise lähenemise vahel teoses “Idioot”;

● rakendab kriitilist mõtlemist keerukate kirjandusteemade ja tegelaskujude tõlgendamiseks teoses “Idioot”.

Tunni kava

Ülesanne 4.1

Sissejuhatus 5 min

● (valikuline) Alustage tundi, küsides õpilastelt, mida nad mäletavad Mõškini kohta ja kuidas nad tema tegelaskujukirjeldaksid?

● Tutvustage tunni alguses tsitaate ja arutlege koos õpilastega, millised Mõškini omadused esitavad teda positiivselt kaunina tegelasena.

Põhitegevused 15-20 min

· Jagage õpilased 2-4-liikmelistesse rühmadesse.

· Paluge õpilastel leida võimalikult palju kirjeldusi Mõškini välimuse ja iseloomu kohta.

· Jagage kogutud tsitaate klassis.

· (valikuline) Võite ka rühmade liikmed segamini ajada, et nad jagaksid tsitaate üksteisega, see aitab pisut aega säästa.

· Laske õpilastel rühmades küsimusi arutada.

· (valikuline) Paluge õpilastel otsida kirjeldusi Kristusest, kasutades selleks veebi või varem ette valmistatud tekste. Kõrvutage neid Mõškini kirjeldustega. (See tegevus sobbib ka iseseisvaks kodutööks.)

Ülesanne 4.2

Sissejuhatus 5 min

· Küsige õpilastelt, kas nad on näinud filme, etendusi, meeme või muid tõlgendusi, mis põhineksid või viitaksid “Idioodile”. Kuidas oli Mõškinit neis tõlgendustes kujutatud? Mis on nendes näidetes sarnane ja mis erinev?

Põhitegevused 20 min

· Paluge õpilastel tutvuda erinevate näidetega Mõškini “portreest” populaarkultuuris.

· Jätkake tööd rühmades ja laske õpilastel toodud küsimusi rühmades arutada.

· Jagage ja arutage kogutud pilte klassis.

· Küsige õpilastelt, kas nad teavad, mis on tehisintellekt (AI) ja kas nad on tuttavad ChatGPT-tehnoloogia ja/või DALL-E-ga.

· Järgnevas tegevuses kasutate DALL-E 2 lahendust Mõškini visuaalse portree loomiseks tehisintellekti tehnoloogia abil. DALL-E 2 põhiline omadus on võime luua visuaalne pilt kirjaliku sisendi ehk viipe (prompt)alusel.

· Võite selgitada õpilastele, et romaani lugemise ajal kasutame kujutlust (oma enda kogemust) tegelaskujude visuaaliseerimiseks oma teadvuses. Tehnoloogiad nagu DALL-E 2 kasutavad olemasolevaid andmebaase popkultuurist, et luua pilte.

· Paluge õpilastel tutvuda DALL-E 2 loodud piltidega ja arutada küsimusi.

· Arutelude tulemusena tuleks jõuda Mõškini kirjelduseni, mida kasutada viipena.

· Paluge õpilastel minna aadressile https://openai.com/dall-e-2 ja sisestada viibe.

· Jagage ja arutage pilte klassis. Mis on sarnane ja erinev nende piltide vahel? Kui erinevad on tehisintellektigenereeritud pildid teistest Mõškini piltidest, mida te tunni jooksul nägite?

· Nüüd paluge õpilastel tutvuda Dostojevski joonistustega Mõškinist.

· (valikuline) Võite õpilastele näidata ka teisi Dostojevski joonistusi – https://www.culture.ru/materials/149006/figury-na-polyakh-risunki-dostoevskogo-k-ego-rukopisyam

· Arutage toodud küsimusi rühmades.

Ülesanne 4.3

Põhitegevused – 15 min

· Paluge õpilastel töötada rühmades.

· Õpilased vastavad küsimustele ja lisavad oma näited tabelisse.

· Jagage ja arutage tulemusi klassis.

Ülesanne 4.4

Sissejuhatus 5 min

● (valikuline) Küsige õpilastelt, kas on mõni kunstiteos, mis on nende elu kuidagi mõjutanud. Mis oli nende kunstiteoste juures erilist? Kus õpilased neid kohtasid?

Põhitegevused 15 min

· Jätkake tööd rühmades.

· Paluge igal rühmal valida üks pilt ja arutada seda antud küsimuste põhjal.

· Laske õpilastel lisada teave tabelisse.

· Jagage ja arutage tulemusi klassis.

Lisamõtted ja märkused

Ülesande 4.2 teine osa (DALL-E) sobib ka individuaalseks kodutööks. Samuti võib ülesande kolm osa jagada kolme rühma vahel selliselt, et iga rühm tegeleb erineva osaga ning kokkuvõtteks tutvustatakse tulemusi kogu klassile.