Elurada
"Just muljed kaunist on lapsepõlves hädavajalikud. Kümne aasta vanuselt nägin ma Moskvas Schilleri „Röövlite“ etendust Motšaloviga, ja ma kinnitan Teile, see tugev elamus, mille ma sealt kaasa sain, mõjutas mind vaimsest küljest väga viljakalt. 12-aastasena lugesin ma koolivaheajal maal kogu Walter Scotti läbi, ja kui ma arendasingi seeläbi fantaasiat ja tundlikkust, siis arendasin ma teda selle-eest heas suunas, ja mitte halvas suunas, seda enam, et ma võtsin sealt, sellest lugemisest ellu kaasa nii palju kauneid ja ülevaid muljeid, et nad kujunesid suureks hingejõuks võitluses ahvatlevate kirgede ja rüvetavate muljete vastu".
— F. Dostojevski, 1880
1821, 30. oktoober
Ilmaletulek Moskvas, Maria vaestehaigla hoone staabiarsti perekonnas
Ilmaletulek Moskvas, Maria vaestehaigla hoone staabiarsti perekonnas
Fjodor Mihhailovitš Dostojevski sündis 30. oktoobril 1821. aastal Moskvas Maria vaestehaigla tiibhoones. Maria vaestehaigla peahoone ja kahe tiibhoone ümber oli suur aed, kus jalutasid ka patsiendid ja kus lastel ei lubatud hoidjata mängida. Loe edasi
1821-1832
Lapsepõlv Moskvas ja Darojoves
Lapsepõlv Moskvas ja Darojoves
Dostojevskite perekond pidi mahtuma haigla tiibhoones asunud korterisse, milles oli kaks tuba, esik ja köök. Esikust eraldati väike ruum vanematele poistele. Loe edasi
1827
Isa Mihhail Andrejevitš Dostojevski kolleegiumiassessoriks nimetamine
Isa Mihhail Andrejevitš Dostojevski kolleegiumiassessoriks nimetamine
Dostojevskite suguvõsa on pika ajalooga ja selle juured ulatuvad Poola-Leedu aadlini. Tegemist oli aga vaesunud ning aadliseisuse kaotanud suguvõsaga, mille minevikust pole palju teada. Erru läinud Mihhail Dostojevskil tekkis aga lootus ületada tsiviilteenistuses see maagiline piir teenistusastmete tabelis, mille ees Nikolai Gogoli Peterburi-jutustuste kangelased mõistuse kaotasid. Loe edasi
1832-1837
Õpinguaastad Moskva pansionides
Õpinguaastad Moskva pansionides
1832. aastal algas Dostojevski haridustee. Vanemad pojad anti kõigepealt koduõpetajate hoole alla. Õpetati jumalasõna, vene keelt ja kirjandust, aritmeetikat ja geograafiat. Loe edasi
1837
Ema Maria surm
Ema Maria surm
27. veebruaril 1837 suri Dostojevski ema Maria tiisikusse. See muutis põhjalikult isa käitumist. Loe edasi
1838
Astumine Peterburi sõjaväeinseneride kooli
Astumine Peterburi sõjaväeinseneride kooli
Septembris pääses sisseastumiseksamitele siiski vaid Fjodor, sest vend tunnistati arstlikus komisjonis kõlbmatuks. Kuigi Fjodor tegi eksamid väga hästi jäi ta pingereas ikkagi nii kaugele, et talle riigi kulul õppimist ei võimaldatud. Loe edasi
1839
Isa tapmine ta pärisorjade poolt
Isa tapmine ta pärisorjade poolt
8. juunil 1839 tapetakse Mihhail Andrejevitš Dostojevski. Pärast naise surma ja erruminekut mõisa elama asudes … Loe edasi
1840-1841
Töö ajalooliste draamadega “Maria Stuart” ja “Boriss Godunov”
Töö ajalooliste draamadega “Maria Stuart” ja “Boriss Godunov”
Draamade käsikirjad ei ole säilinud. Kuigi pealkirjad viitavad Schilleri ja Puškini näidenditele, ei olnud need … Loe edasi
1844
Balzaci “Eugénie Grandet” tõlge
Balzaci “Eugénie Grandet” tõlge
Dostojevski esimeseks üllitiseks sai Honoré de Balzaci “Eugénie Grandet” tõlge, mis ilmus 1844. aastal ajakirjas … Loe edasi
1844
Erruminek
Erruminek
19. oktoobril 1844 astub Dostojevski porutšiku auastmes erru, tuues selgituseks “kodused põhjused”. Kirjas vennale selgitab … Loe edasi
1845-1849
Tutvumine Nekrassovi ja Belinskiga; seejärel “Petraševski reedetel” osalemine
Tutvumine Nekrassovi ja Belinskiga; seejärel “Petraševski reedetel” osalemine
Dostojevski kaasaja juhtiv kriitik Vissarion Belinski koondas enda ümber rühma noori kirjanikke, et suunata neid … Loe edasi
1846-1847
“Vaesed inimesed”, “Teisik”, “Härra Prohhartšin”, “Perenaine”
“Vaesed inimesed”, “Teisik”, “Härra Prohhartšin”, “Perenaine”
“Vaesed inimesed” (“Бедные люди”) on teos, milles nähti kriitilist suhtumist materiaalsesse ebavõrdsusse. Dostojevski eesmärk oli … Loe edasi
1848
“Valged ööd”
“Valged ööd”
„Valged ööd: sentimentaalne romaan (unistaja mälestusi)“ jätkab unistamise teemat, kuid teeb sellest ühiskondliku probleemi. Kirjanik … Loe edasi
1849
“Netotška Nezvanova” kirjutamine (jääb lõpetamata)
“Netotška Nezvanova” kirjutamine (jääb lõpetamata)
“Netotška Nezvanova” (“Неточка Незванова”) oli mõeldud kujunemisromaanina. Peategelase käitumise vastuolulisust seletas kirjanik tema noorusega, sest … Loe edasi
1849
Arreteerimine
Arreteerimine
1849. aasta jaanuaris/veebruaris külastas Dostojevski petraševskilase Nikolai Spešnevi revolutsioonilist ringi (ka Durovi ring). 15. aprillil … Loe edasi
1850-1845
Omski sunnitöövangla
Omski sunnitöövangla
Omski sunnitöövangla elutingimused olid mõistagi kohutavad. Kuna Dostojevski kuulus “kõige ohtlikumate” kurjategijate hulka, oli ta … Loe edasi
1845-1859
Väeteenistus Semipalatinskis
Väeteenistus Semipalatinskis
Sunnitöövanglast suundus Dostojevski Semipalatinskisse kohustuslikku sõjaväeteenistusse, kus ta 1856. aasta 1. oktoobril ülendati ohvitseriks. Loe edasi
1857
Abiellumine Maria Dmitrjevna Issajevaga
Abiellumine Maria Dmitrjevna Issajevaga
6. veebruaril 1857. abiellus Dostojevski Maria Issajevaga (1825—1864). Nende abielu oli aga vastastikusest armastusest hoolimata … Loe edasi
1859
“Onukese unenägu”, “Stepantšikovo küla ja tema asukad”
“Onukese unenägu”, “Stepantšikovo küla ja tema asukad”
Siberis kirjutatud jutustused on ühtlasi kirjaniku esimesed teosed pärast sunnitööd. Mõlema tegevus toimub provintsis. “Onukese … Loe edasi
1860
Esimeste kogutud teoste ilmumine (2 köidet)
Esimeste kogutud teoste ilmumine (2 köidet)
Kaks köidet kogutud teoseid sisaldasid kogu varasemat loomingut ning pärast sunnitööd Siberis kirjutatud tekste. Kirjanik … Loe edasi
1861-1865
Ajakirjad “Vremja” (1861-1863) ja “Epohha” (1864-1865)
Ajakirjad “Vremja” (1861-1863) ja “Epohha” (1864-1865)
Et endise poliitvangina kergemini avaldamisvõimalusi saada, asutas Dostojevski koos vend Mihhailiga ajakirja „Время“ (“Aeg”). Selle … Loe edasi
1861
“Alandatud ja solvatud”
“Alandatud ja solvatud”
“Alandatud ja solvatud” (“Униженные и оскорблённые”) on esimene Dostojevski teos, mis klassikalistele romaani tunnustele vastab. … Loe edasi
1861-1862
“Märkmeid surnud majast”
“Märkmeid surnud majast”
“Märkmeid surnud majast” (”Записки из Мёртвого дома”) ilmus samuti esmalt ajakirjas „Время“ ning on üks … Loe edasi
1862
Esimene reis välismaale, tutvumine Herzeni ja Bakuniniga
Esimene reis välismaale, tutvumine Herzeni ja Bakuniniga
Oma esimesel välisreisil külastas Dostojevski ühe suve jooksul Saksamaad, Prantsusmaad, Inglismaad, Šveitsi, Itaaliat ja Austriat. … Loe edasi
1863
“Talviseid märkmeid suvistest muljetest”
“Talviseid märkmeid suvistest muljetest”
“Talviseid märkmeid suvistest muljetest” (“Зимние заметки о летних впечатлениях”) võib nimetada ideoloogiliseks reisikirjaks, mis käsitleb … Loe edasi
1864
Naise ja venna surm
Naise ja venna surm
1864. osutus Dostojevski elus üheks raskeimaks aastaks. 15. aprillil suri Dostojevski abikaasa Maria Dmitrjevna tiisikusse. Vaevalt kolm kuud hiljem, 10. juulil lahkus elavate kirjast vend Mihhail. 7. oktoobril suri mõttekaaslane kriitik Apollon Grigorjev. Loe edasi
1864
“Ülestähendustest põranda alt”
“Ülestähendustest põranda alt”
Dostojevskite ajakirja “Эпоха” esimeses numbris ilmus ka esimene katkend romaanist “Ülestähendustest põranda alt”. See on … Loe edasi
1866
“Kuritöö ja karistus”, “Mängur”
“Kuritöö ja karistus”, “Mängur”
“Kuritöö ja karistus” (“Преступление и наказание”) on esimene Dostojevski suurtest romaanidest. Kirjanik kõrvutab siin inimesekeskse ja Kristusekeskse maailmapildi ja näitab ideede mõju inimesele. Loe edasi
1867
Pulmad Anna Grigorjevna Snitkinaga, sõit välismaale
Pulmad Anna Grigorjevna Snitkinaga, sõit välismaale
Tänu stenograafiaprofessor Pavel Olhinile, kes saatis kirjanikule appi oma parima õpilase, suutis Dostojevski 26 päevaga … Loe edasi
1868
Tütar Sofia
Tütar Sofia
22. veebruaril 1868. sündis Dostojevskite esiklaps, tütar Sofia (Sonja), kes elas aga vaid sama aasta 12. maini. Loe edasi
1868
“Idioot”
“Idioot”
“Idioot” (“Идиот”) on romaan ideaalist. Selle peategelase vürst Mõškini prototüüpideks on Kristus ja Don Quijote. … Loe edasi
1869
Tütar Ljubovi sünd
Tütar Ljubovi sünd
14. septembril 1869. sündis Dostojevskitele tütar Ljubov (Lilja). Loe edasi
1870
“Igavene abikaasa”
“Igavene abikaasa”
“Igavene abikaasa” (“Вечный муж”) on jutustus mehest, kes naudib oma positsiooni seltskonnas kuni naise surmani. Siis selgub, et ta on olnud kogu linna naerualune, sest naisel oli armuke ja tütargi on saadud armukese, mitte abikaasaga. Loe edasi
1871
Naasmine Peterburi, poeg Fjodori sünd
Naasmine Peterburi, poeg Fjodori sünd
Dostojevskid naasid mitme aasta pikkuselt välisreisilt alles 1871. aasta 8. juulil. Nädalapäevad hiljem, 16. juulil … Loe edasi
1871-1872
“Kurjad vaimud”
“Kurjad vaimud”
“Kurjad vaimud” (“Бесы”) on missioonitundega kirjutatud romaan. Tõuke andis sellele tegelik juhtum, kus salaühingu ühe rakukese liikmed mõrvasid reetmist kartes oma kaaslase. Loe edasi
1873-1874
Toimetajatöö ajakirjas “Graždanin”
Toimetajatöö ajakirjas “Graždanin”
1873. aastal alustas Dostojevski ajakirja “Гражданин” (“Kodanik”) toimetamist ning seal hakkas rubriigina ilmuma ka tema “Kirjaniku päevik”. Loe edasi
1875
“Nooruk”
“Nooruk”
Romaani “Nooruk” (“Подросток”) keskmes on Dostojevski idee lapsepõlve olulisusest. Ebakõlbelistele ideedele saab vastu panna inimene, kes on kogenud oma vanemate armastust perekonnas. Loe edasi
1875-1876
Poeg Aleksei
Poeg Aleksei
1875. aasta 10. augustil sünnib Dostojevskite teine poeg, Aleksei. Ka tema sureb juba imikueas, 1876. aasta 16. mail. Loe edasi
1876
“Vaga”
“Vaga”
“Vaga” (“Кроткая”) on eriline jutustus, mille poeetika põhimõtteks on “ühte punkti koondatud mõtted”. Selle keskmes on mees, kelle naine sooritas enesetapu, mille põhjusi ei oska peategelane seletada. Loe edasi
1876-1877
“Kirjaniku päevik” kuukirjana
“Kirjaniku päevik” kuukirjana
Aastatel 1876 alustab “Kirjaniku päevik” ilmumist iseseisva kuukirjana. Juba 1877. aasta lõpus ilmub aga number … Loe edasi
1879-1880
“Vennad Karamazovid”
“Vennad Karamazovid”
Dostojevski viimase romaani “Vennad Karamazovid” (“Братья Карамазовы”) epigraaf võiks kuuluda kogu tema loomingule: “Kui nisuiva … Loe edasi
1880
Raamatuäri avamine
Raamatuäri avamine
1880. aastal, mil Dostojevski pidas oma kuulsa Puškini-kõne viimase mälestussamba avamisel, lõi Anna Dostojevskaja äri raamatute müümiseks posti teel väljaspool Peterburi elavatele ostjatele. Reklaami huvides kasutas ta mehe nime: F. M. Dostojevski raamatuäri (ainult mittepeterburglastele). Loe edasi
1881
Surm
Surm
Fjodor Dostojevski suri 1881. aasta 28. jaanuaril mõned päevad varem ootamatult alanud kopsuverejooksu tagajärjel. Loe edasi
Ülesanne 1.1. Dostojevski populaarkultuuris
Dostojevski elu ja looming on mõjutanud mitmete põlvkondade jooksul kirjanikke, filmitegijaid ja filosoofe. Lisaks sellele on Dostojevskil olnud suur mõju ka Interneti-kogukondadele. Ilmselt on nii kirjaniku kui tema tegelaste olemuses midagi sellist, mille tõttu on tänapäeva publikul nendega lihtne suhestuda. Eksistentsiaalsed mõtted, melanhoolia, trauma, kinnisidee surmast ja valust – kõik see sobitub omal moel nii Instagrami, Twitteri ja TikToki kui ka filmikunsti trendidesse. Analüüsides Dostojevskile viitavaid kaasaegseid tekste saame määratleda, millised tema teoste ja biograafia aspektid kõnetavad kõige enam tänapäeva lugejaid ja autoreid.
Asume ülesande kallale!
Dostojevski teoste lugemine filmides
Tutvuge valikuga filmidest, mille tegelased loevad Dostojevski raamatuid. Kui olete neid filme ise näinud, siis kas oskate märgata, mil moel need võisid olla inspireeritud Dostojevski teostest? Millistesse žanritesse need filmid kuuluvad? Kas viited Dostojevski tekstidele on tõsised või iroonilised?
Dostojevski meemides
Vaata erinevaid Dostojevski teostest inspireeritud meeme ja vasta piltide all olevatele küsimustele.
Küsimused:
- Millised omadused paistavad iseloomustavat vene kirjandusklassikat, kui me lähtume meemidel kujutatust? Valige 5 märksõna. Millistele teemadele vene kirjandus keskendub? Mis iseloomustab selle kunstilist stiili?
- Mida räägivad need meemid Dostojevski kui inimese ja kui autori kohta? Milliseid teemasid ja filosoofilisi suundumusi seostatakse Dostojevskiga?
- Kuidas saab iseloomustada Dostojevski fänne? Kas neil on ühiseid jooni Dostojevski endaga? Kas mees- ja naissoost lugejate vahel on mingeid erinevusi? Milline on fännide vaatepunkt Dostojevskile?
- Millistele tegelastele ja suhetele need meemid keskenduvad? Kas nad hoiavad kinni teoste originaalsüžeest või pakuvad alternatiivseid versioone? Milliseid süžee-elemente meemid käsitlevad?
- Mis on meemide autoritele olnud inspiratsiooniallikaks lisaks originaaltekstidele ja filmidele? Kas leiate seoseid teiste autorite teostega, viiteid ajaloolisele ja kultuurilisele kontekstile või erinevatele kunstivormidele?
- Kas teie arvates aitavad need mugandused Dostojevski teose paremini mällu talletada või pigem moonutavad need meie mälupilti originaalist?
- Kas leiate veel näiteid Dostojevski teoste ja elu põhjal tehtud meemidest? Ehk suudate ise mõne meemi välja mõelda?
Ülesanne 1.2. Dostojevski inspiratsiooniallikad (alliktekstid)
Kas olete kunagi mõelnud, mis inspireeris Dostojevskit tema romaanide loomisel? Dostojevski on tuntud selle poolest, et ta leidis inspiratsiooni erinevatest lugudest, mis olid pärit kas krimikroonikatest või ajaleheartiklitest. Näiteks toob filoloog A. Perškina näite Gerassim Tšistovi juhtumist, mis eeldatavasti inspireeris Dostojevskist “Kuritöö ja karistuse” loomisel:
Esimesed teated topeltmõrva kohta ilmusid Moskva ja Peterburi väljaannetes varsti pärast kuritegu; seejärel ilmusid teated, et kurjategija on tabatud. Kuid huvi kõrgpunkt Gerassim Tšistovi juhtumi vastu saabus 1865. aasta septembris, kui pealinna ajaleht Golos hakkas avaldama sõna-sõnalist aruannet kohtusaalist. Sealt sai lugeda juhtumi veristest üksikasjadest ja uurijate tööst.
Mõrv toimus Moskvas 27. jaanuaril kella seitsme ja üheksa vahel õhtul. Gerassim Tšistov tuli oma sugulaste Dubrovini korterisse sel ajal kui neid ei olnud kodus ning kogu nende vara oli jäetud 62-aastase koduabilise Anna Fomina hooleks. Tšistov oli eelmisel päeval teada saanud, et vana naine jääb üksi koju. Paar nädalat enne kuritegu oli ta hakanud neil sageli külas käima, suhtles koduabilisega ja püüdis tema usaldust võita. Seetõttu lasi naine tol õhtul mehe korterisse ilma igasuguse mure või kahtluseta. Sel ajal oli Fominal külas 65-aastane pesunaine Maria Mihhailova. Nad istusid kolmekesi laua taha, jõid viina ja sõid hapukurki. Tšistovil oli mantli alla peidetud terav lühikese käepidemega kirves. Tšistov ootas, kuni üks vanadest naistest oli läinud suupisteid juurde tooma ja ründas siis teist. […]
Selle kohtuprotsessi kroonikast võttis Dostojevski romaani süžee: hoolikalt ettevalmistatud mõrv, kaks ohvrit, juhtumi toimumise aeg õhtul kella 7 ja 9 vahel, kirves kui peamine relv, peidetud ja kasutamata jäetud varastatud raha. Kirjanikule võis meeldida ka uurimise käik – prokuröri tähelepanu detailidele ja kangelase psühholoogilisele seisundile.
Arutelu:
- Mis te arvate, miks kriminaaljutud Dostojevskile huvi pakkusid ja teda inspireerisid?
Asume ülesande kallale!
- Uurige, kuidas tavaliselt kirjeldatakse kriminaallugusid ajaleheartiklites:
- Tutvuge paari artikliga, kus kirjeldatakse kriminaallugusid.
- Kuidas esitatakse neis tekstides fakte?
- Milline on kirjutamisstiil?
- Vaadake läbi Raskolnikovi kuriteo kirjeldus romaani “Kuritöö ja karistus” VII peatükis ja kirjutage lühidalt üles selle mõrvaloo faktid:
- Kirjutage kogutud faktide põhjal tüüpiline ajakirjanduslik krimikroonika.
- Võrrelge oma teksti Dostojevski kirjeldustega ja arutlege:
- Kuidas muudab Dostojevski kuriteo kuivade faktide kirjelduse elavaks ja mõjusaks?