Dostojevski Peterburg
Dostojevski Peterburg
“Erru läksin sellepärast, et läksin, s.t. vannun Sulle, ma ei suutnud edasi teenida. Meele teeb kibedaks, kuidas parim aeg kulub asjatult käest. Asi on selles, et lõpuks pole ma kunagi kavatsenud kauaks teenistusse jääda, milleks siis kaotada ilusaid aastaid? Ja lõpuks kõige tähtsam: mind taheti ära komandeerida, aga ütle, palun — mida ma ilma Peterburita peale hakkaksin? Kuhu ma kõlbaksin?”
— F. Dostojevski, 1844
Ühelt poolt on Dostojevski linna kirjeldamisel lähtunud kohati väga detailselt toonase Vene Impeeriumi pealinna topograafiast. Teiselt poolt aga peegeldab teoses kujutatud linnaruum lugejale „Kuritöö ja karistuse“ tegelaste sisemaailma. Selle tasandi puhul on oluline see, kuidas tegelane oma ümbrusega suhestub, milliste sõnadega end ümbritsevat ruumi kirjeldab, kuidas selles ruumis liigub ning kuidas see liikumine tema sisemaailma mõjutab. Sellel Peterburi kaardil on teil võimalik õppida tundma mõlemat ruumikirjelduse tasandit. Kutsume teid kõigepealt avastama „Kuritöö ja karistuse“ seoseid päris Peterburi linnaga ning seejärel tegema tutvust Dostojevski Peterburiga nii romaanis “Kuritöö ja Karistus” kui ka selle teksti erievates adaptsioonides.
Päris Peterburg
Fjodor Dostojevski nimetab harva romaanis “Kuritöö ja karistus” Peterburi linnas asuvaid kohti otsesõnu. Sageli on asukohtade nimetused peidetud erinevate lühendite varju, mis annab võimaluse erinevateks tõlgendusteks.
Samal ajal loob kirjanik aga detailseid ruumikirjeldusi, mis peegledavad päriselt Peterburis asuvaid paiku. Samuti on romaanis tihti toodud välja hoonete vahelised kaugused sammutäpsusega ning peategelase liikumise trajektoor erinevate paikade vahel on väga täspselt välja joonistatud.
See kõik on pannud lugematul hulgal kirjandusteadlasi ja ka lihtsalt Dostojevski kirjatööde austajaid ajama jälgi, et üles leida “Kuritöös ja karistuses” kirjeldatud kohad. Arutelud selle üle, kus üks või teine romaanikangelane elada võis, põhjustavad tänapäevani kirgilikke vaidlusi. Püüdlused Raskolnikovi jälgedes Peterburis liikuda võimaldavad leida huvitavaid ajaloolisi paralleele ning saada paremat ettekujutust toonasest eluolust Vene Impeeriumi pealinnas.
Samal ajal ei tasu siiski unustada, et romaanis kujutatu ei ole kunagi meie maailma üksühene peegeldus, vaid pigem kõverpeegel, milles päris Peterburi erinevad detailid sulavad kokku uueks tervikuks. Sellel kaardil saate tutvuda mõningate kohtadega Peterburi linnas, mis võisid olla inspiratsiooniks “Kuritöö ja karistuse” maailma loomisel.
“Kuritöö ja karistuse” Peterburg
Kuidas on Peterburgi kujutatud “Kuritöös ja karistuses”? Tutvuge kaardil kirjeldustega Dostojevski romaanist ning võrrelge, kuidas muutub teose ruum filmis või teatrilaval.
Kaardil on lisaks Dostojevski romaanile toodud näiteid 1969. aastal režissöör Lev Kulidžanovi käe all valminud filmist ja kahest lavastusest: Elmo Nüganeni 1999. aastal esietendunud lavastusest Linnateatris ja Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastusest Draamateatris, mis jõudis teatripubliku ette 2020. aastal.
Ülesanne 3.1. Dostojevski tekstide kunstikeel
Dostojevski looming on tuntud sümbolite rohkuse poolest. Alates tegelaste nimedest kuni värvide ja numbriteni konstrueerib Dostojevski sümbolite abil (mõned neist on universaalsed, teised on tema enda loodud) teksti täiendava tähendustasandi. Sümboolne keel mängib “Kuritöö ja karistuse” kunstilise universumi arengus otsustavat rolli. Dostojevski Peterburi kui klaustrofoobse, pimeda ja ebaterve ruumi kujutluspilt luuakse kindlate märksõnade abil.
Asume ülesande kallale!
- Jagunege rühmadesse. Leidke tekstiotsingu kaudu “Kuritöö ja karistuse” digitaalsest versioonist kõik järgmiste sümboli funktsiooni täitvate sõnade mainimised (iga rühm uurib ühte sümbolit): kollane, numbrid: seitse, kolm, neli, üksteist, nurk, päike, hobune, kivi.
- NB! Tekstiotsingut läbi viies ärge unustage kontrollida ka nende sõnade erinevaid käändevorme.
- Kõrvutades märksõnade esinemiskohti, püüdke luua üldistus sümboli tähendusvälja kohta. Mitmel korral ja millistes olukordades see esineb, millised on olukordade ühisosad? Milliseid omadusi ja/või tunnuseid omandab märksõna tähendus selles tekstis (võrreldes tekstivälise ehk nn. tavatähendusega)?
- Lugege Raskolnikovi toa kirjeldusi ja kirjutage välja tema kodu iseloomustavad märksõnad. Sisestage need tehisintellekti Midjourney viipelahtrisse (prompt). Millised sarnasused ja erinevused on tulemusel teie kujutluspildiga toast?
Tema toapugerik asetses just kõrge viiekorruselise maja katuse all ja oli enam kapi kui kambri sarnane.
Ta ärkas sapisena, ärritatuna ja kurjana ning vaatas vihaga oma toapugerikku. See oli pisitilluke toake, umbes kuus sammu pikk, oma kollakate, tolmuste ja seintel lotendavate tapeetide tõttu väga viletsa välimusega, ja nii madal, et pikemal inimesel siin pisut hirm hakkas, kuna ju näis, et iga silmapilk võid pea vastu lage lüüa.
Raskolnikov pöördus jälle näoga seina poole, kus ta kollasel, valgete lilledega, määrdunud tapeedil ühe kohmaka ja mingisuguste väikeste pruunikate joontega lille välja otsis ning seda silmitsema hakkas: kui palju on tal lehti, missugused on neil täkked ja mitu joont.
Ta vaatas neid kollakaid hõõrdunud tapeete, seda tolmu, oma sohvat… Hoovilt kostis mingisugune terav, kestev kopsimine; kuskil taoti nagu naela sisse…
Mööbel oli ruumikohane: kolm vana, mitte päris korras tooli, nurgas värvitud laud, millel lebas mõni raamat ja kaustik; juba ainult selle järgi, kuidas nad tolmunud olid, võis näha, et neid polnud juba ammugi kellegi käsi puudutanud; ja lõpuks suur kohmakas sohva, mis oli Raskolnikovile sängiks ja võttis peaaegu kogu seina ja poole toa laiust enda alla; millalgi oli see sitsiga üle tõmmatud, aga sellest olid järele jäänud ainult räbalad. Sageli magas ta siin, nagu ta oli, rõivais, ilma linata, peale võttes oma kulunud vana üliõpilasepalitu, pea all väike padi, mille alla pani kogu hinge taga oleva pesu, puhta ja musta, et peats saaks kõrgem. Sohva ees seisis väike laud. Raske oli sügavamale langeda ja lohakamaks muutuda, kuid Raskolnikovile oli see tema praeguses meeleolus isegi mõnus.
Ämblikuna pugesin siis oma nurka. Sina ju käisid mu ubrikus, nägid… Tead sa, Sonja, et madalad ja kitsad toad rõhuvad hinge ja mõistust! Oh, kuidas ma seda uberikku vihkasin! Aga ometi ei tahtnud ma sealt välja minna. Nimme ei tahtnud! Päevade kaupa ei tõstnud jalga sealt välja ja ka tööd ei tahtnud teha, isegi süüa ei tahtnud, aina lamasin.
«Kui halb korter sul on, Rodja, justkui puusärk,» ütles Pulheeria Aleksandrovna äkki, et rõhuvat vaikust katkestada. «Ma olen kindel, et pool süüd sinu kurvameelsuses langeb selle korteri peale…»
«Korter?» vastas ta hajameelselt. «Jah, korter aitas palju kaasa… olen isegi selle peale mõelnud…
Ülesanne 3.2. Kirjanduslik geograafia
Seda, kuidas Dostojevski kujutab oma teostes Peterburi linna, võib vaadata ka laiema nähtuse kontekstis, mida vene filoloog ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks liikmeid Vladimir Toporov on nimetanud Peterburi tekstiks.
Asume ülesande kallale!
- Kuidas te iseloomustaksite Dostojevski teoses kujutatud linna? Koostage nimekiri märksõnadest, mis seda iseloomustavad (need võivad viidata nii materiaalsele reaalsusele kui ka selle vaimsele tajumisele).
- Mõelge oma kodulinna peale, kas teile tuleb pähe mõni koht, mis võiks hästi sobida Dostojevski romaani sündmuspaigaks? Kirjutage selle paiga lühike kirjeldus, kasutades eelmises punktis kogutud tunnuseid ja märksõnu. Võite keskenduda nii väliste tunnuste kirjeldamisele kui edastada ka tundmusi ja aistinguid, mis selles paigas viibides tekivad.
- Uurige materjale, mis viitavad erinevate linnade kunstilistele tekstidele. Millised omadused on nende linnade tekstidel? Kuidas need erinevad või sarnanevad Dostojevski Peterburiga?
- Elle-Mari Talivee. Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903.
- Irina Z. Belobrovtseva, Aurika Meimre. Peterburi tekst 20. sajandi eesti kirjanduses. Keel ja Kirjandus.
- Kultuurilooline veebileht “Tartu ilukirjanduses”
- Narva tekst (venekeelne artikkel)
- 1984. Semiotics of city and city culture. Sign Systems Studies 18 (venekeelne ajakiri)