Abiellumine Maria Dmitrjevna Issajevaga

6. veebruaril 1857. abiellus Dostojevski Maria Issajevaga (1825—1864). Nende abielu oli aga vastastikusest armastusest hoolimata õnnetu. Maria Issajevat on peetud ka Katerina Ivanovna Marmeladova prototüübiks. Tiisikushaiget, heitliku loomuga naist armastas Dostojevski juba tema esimese mehe eluajal (nende perekonna lugu peegeldub Marmeladovite perekonna loona “Kuritöös ja karistuses”). Mõlemale piinav armastus lõppes pärast Issajeva mehe surma ja Dostojevski ohvitseriks ülendamist siiski abieluga, kuigi juba pulmareisi rikkus ära Dostojevski langetõvehoog, mille tunnistajaks naine esmakordselt sai. Peterburi perioodil halvenes naise tervis, kusjuures peale haiguse piinas teda veel hirm mehe sugulaste ees, eriti vend Mihhaili ees, kelles ta nägi vaenlast ja kellega ta leppis alles surivoodil. Pärast surma jäi tema poeg esimesest abielust Dostojevski hooldada. Dostojevski andmetel oli see abielu tugev vastastikune armastus, kus puudus õnn ja kus üksnes õnnetus kaht inimest sidus.