Ajakirjad “Vremja” (1861-1863) ja “Epohha” (1864-1865)

Et endise poliitvangina kergemini avaldamisvõimalusi saada, asutas Dostojevski koos vend Mihhailiga ajakirja „Время“ (“Aeg”). Selle esimene number ilmus 1861. aasta jaanuaris ning järjejutuna hakati selles kohe avaldama romaani „Alandatud ja solvatud“ (1861-1862). Väljaanne esindas pinnaseideoloogiat, mis põhines Dostojevski arusaamal, et Peeter I vägivaldsed euroopastamise reformid tekitasid vene kultuuri lõhe (raskol), mis peatas Venemaa arengu rahvusriigina. Et rahvusriigi arenguteele tagasi saada, tuleb sellest lõhest tekkinud kaks lahku teadvustada. Kõrgem lahk tähistab Dostojevski jaoks haritud inimeste eraldumist lihtrahvast ja madalam lahk usuliste vaadete lahknemist ametlikuks kirikuks ja lahkusuks (erinevate sektide tekkimiseks). Mõlema lõhe ületamise võti peitub rahvuskultuuri arendamises ja levitamises ning hariduses. Kuid selle kaudu ühiskonna muutmine on aeglane protsess. Dostojevski suhtus kriitiliselt kõigisse ühiskonna kiire ümberkorraldamise õpetustesse.

“Время” suleti juba 1863. aastal tuntud kriitiku Nikolai Strahhovi artikli “Saatuslik küsimus” pärast. Põhjuseks oli autori sümpaatia ülestõusnute vastu Poola ülestõusu kirjeldamisel. Aastal 1864 õnnestus ajakiri taasavada nime all “Эпоха” (“Ajastu”), mis ilmus aga vaid aastani 1865. Peamiseks põhjuseks ajakirja tegevtoimetaja koormat kandnud vend Mihhaili surm – ajakiri oli võlgades ja pärast venna surma kohustus kirjanik võlad ära maksma. Siit algas rahaliselt raske eluperiood.