“Kurjad vaimud”
“Kurjad vaimud” (“Бесы”) on missioonitundega kirjutatud romaan. Tõuke andis sellele tegelik juhtum, kus salaühingu ühe rakukese liikmed mõrvasid reetmist kartes oma kaaslase.
Vormilt on romaan jutustatud provintsielaniku poolt, kes loob peamiselt kuulujuttude põhjal pilti salaühingust. Epigraafiks on Luuka evangeeliumi salm kurjadest vaimudest haiges inimeses, keda ravides lubas Kristus kurjadel vaimudel minna inimesest seakarja sisse. Nakatunud seakari aga uputas end. Dostojevski näitab salaühingu liikmeid inimestena, kes maailma ümber korraldada püüdes jõuavad kiiresti põhimõtteni kõik on lubatud, mis viib nad sisuliselt enesehävituseni. Toimub nii mõrv kui enesetapp protestina jumala vastu. Kuid Dostojevskit huvitas väga enesehävituse algpõhjus – kuidas õpetajate kõlbeline nõrkus võimendub õpilastes ning teeb nad vastuvõtlikeks äärmuslikele ideedele. Mõrvasid ja enesetappe on romaanis mitmeid. Kurjad vaimud on Dostojevski jaoks need naiivsed revolutsionäärid, kes usuvad, et maailma on võimalik muuta kiiresti ja vägivalda kasutades.
