“Märkmeid surnud majast”
“Märkmeid surnud majast” (”Записки из Мёртвого дома”) ilmus samuti esmalt ajakirjas „Время“ ning on üks esimesi sunnitööainelisi tekste vene kirjanduses. Segažanrilise teosena sisaldab see erinevaid lugusid, mida ühendab peategelane Gorjantšikov jutustajana. Ta on naise tapmise eest sunnitööle saadetud, kuid loo keskel selgub, et põhjused on siiski poliitilised. Teose ilmumisele tsensuuriloa andnud tsensor kaotas oma töö. Ta arvas, et autori arvates on sunnitöö liiga leebe karistus ega märganud, et Dostojevski arvates on see mõttetu karistus. Dostojevski sidus kuritegevuse eneseväljendamise vajadustega ja jõudis tõdemuseni, et mingis mõttes on sunnitöövanglasse kogutud kõige andekam osa vene impeeriumist. Eredalt väljendub see sunnitööliste teatris. Teos on tähtis ka kirjaniku inimesemõistmise põhimõtete sõnastamise tõttu.