“Nooruk”
Romaani “Nooruk” (“Подросток”) keskmes on Dostojevski idee lapsepõlve olulisusest. Ebakõlbelistele ideedele saab vastu panna inimene, kes on kogenud oma vanemate armastust perekonnas.
Perekonda nimetab Dostojevski armastuse kooliks, kuid peab tõdema, et liiga paljudel lastel ei õnnestu seda kogeda. Seega on palju noori, kes on vastuvõtlikud „õhus lendavatele ideedele“ ja „Noorukis“ on selleks ideeks rikastumine. Nooruk tunnistab oma märkmetes lugejale, et tahab rikkaks saada: „minu idee on – saada Rothschildiks, saada niisama rikkaks nagu Rothschild, mitte ainult lihtsalt rikkaks, vaid just Rothschildi-taoliselt rikkaks“. Selle romaani teeb eriliseks veel asjaolu, et siin on tegemist pihtimusega. Lugeja kohtub nooruki mõttemaailmaga kõige otsesemal kujul ja saab kohe teada ka tema olukorra erilisuse. Ta on lõpetanud gümnaasiumi ja on kahekümne ühe aastane. Ta kannab vene kuulsa vürstisoo nime ja tunnistab, et „pole midagi lollimat kui omada Dolgoruki nime ja mitte olla vürst“. Juriidiliselt on ta mõisa aedniku Makar Dolgoruki poeg, kuid tema tegelik isa on mõisnik Versilov. Kaks isa esindavad ka kaht ideoloogiat, üks õigeusku ja teine nn Genfi ideid, mille aluseks on „voorus ilma Kristuseta“.
