“Valged ööd”

„Valged ööd: sentimentaalne romaan (unistaja mälestusi)“ jätkab unistamise teemat, kuid teeb sellest ühiskondliku probleemi. Kirjanik  kujutab unistajat, kel on raha, et mitte teenistuses käia ja kes armastab lugeda ning loetava üle unistada. Raamatutarkuses elamine summutab ta loomuse, ta kaotab kõlbelise vaistu, intuitiivse võime eristada head kurjast. Samuti kaotab ta eneseanalüüsi, sest ta ei tea enam, millised tema mõtted kuuluvad talle endale, millised raamatutele. Ta mõistab elu peegeldustena raamatutes, aga mitte elavat elu. Oma mõistuslikkuses ei oska ta eristada rumalat mõistust ja tarka südant. Tema eluvõõruse avavad öised kohtumised tundmatu neiuga.