Ilmaletulek Moskvas, Maria vaestehaigla hoone staabiarsti perekonnas
Fjodor Mihhailovitš Dostojevski sündis 30. oktoobril 1821. aastal Moskvas Maria vaestehaigla tiibhoones. Maria vaestehaigla peahoone ja kahe tiibhoone ümber oli suur aed, kus jalutasid ka patsiendid ja kus lastel ei lubatud hoidjata mängida.
Vaestehaigla oli asutatud 1806. aastal keiser Paul I lese, Aleksander I ja Nikolai I ema Maria Fjodorovna (enne õigeusku astumist Sophia Dorothea Auguste Luise von Württemberg) korraldusel ja ta ka osales selle juhtimises. Õukonna tähelepanuga haiglale kaasnes arstide jaoks võimalus tõusta teenistusastmete tabelis.
Dostojevski isapoolne vanaisa oli olnud vaimulik ja ka isa õppis vaimulikus seminaris, kust ta aga suunati õppima meditsiini. 1809. aastal andis keiser Aleksander I käsu suunata 120 inimest vaimulike akadeemiatest ja seminaridest õppima keiserlikku meditsiinilis-kirurgilisse akadeemiasse. Ka kirjaniku isa Mihhail Dostojevski kuulus nende hulka. 1812. aastal komandeeriti ta neljanda aasta üliõpilasena sõtta haigete ja haavatute eest hoolitsema, 1813 sai temast Borodino jalaväepolgu arst ning 1816 omistati talle staabiarsti auaste. 1818. aastal viidi Mihhail Dostojevski üle Moskva sõjaväeväehaiglasse. Sel perioodil tutvus ta Maria Netšajevaga, kolmanda gildi kaupmehe tütrega, kellega 1820. aastal abiellus. Sama aasta lõpus sündis neil esimene poeg Mihhail ning samal aja lahkus vastne isa sõjaväeteenistusest. 1821. aastal asus ta tööle Maria vaestehaiglasse, kaotades tohutult sissetulekutes, kuid võites võimaluses teostada oma unistus.
