Liigu põhisisu juurde

Ballett “Kuritöö ja karistus” “Estonia” teatris (1991), uusversioon Vene Teatris (2011)

Libretist, koreograaf, lavastaja Mai Murdmaa, helilooja Arvo Pärt (varasemad teosed)

Osades

“Estonia” versioonis: Viesturs Jansons (Riia) või Juri Jekimov või Priit Kripson – Raskolnikov; Inge Arro või Kaie Kõrb või Ludmilla Semenjaka (Moskva) või Inna Sõrmus – Sonja; Janis Garancis või Juri Mihhejev – Porfiri; Igor Samsonnikov või Mihhail Netšajev – Liiakasuvõtja-vanaeit.

Vene Teatris: Sergei Upkin – Raskolnikov; Eve Andre – Sonja, Vitali Nikolajev – Porfiri, Dmitri Kruus – liigkasuvõtja vanaeit ja kellalööja.

Väljavõtteid arvustustest

Sirp, nr. 49, 6.12.1991; autor Ago Herkül

““Kuritöö ja karistuse” kolm esimest etendust on orkestrilt, koorilt ja balletilt antud erakordse soojuse, liigutavuse, humaansusega: lavastajapoolne mõtteoriginaalsus, esitajatepoolne kütkestavus ja tänapäeva teatritaju on toonud eesti muusikateatri suuretenduse.”

Õhtuleht, 6.01.1992; autor Mark Rais

“”Kuritöö ja karistuse” lavastusega, mis hiljuti Estonias esietendus, püüdis ballettmeister Mai Murdmaa luua Dostojevski surematu romaani ja Arvo Pärdi muusika sümbioosi. Koreograafi eesmärk oli suunata vaatajat headuse ja ohvrivalmiduse mõistmisele ning äratada temas kristlikku ligimesearmastust. See on kahtlemata üliraske ülesanne, sest Dostojevski ja Pärdi maailm kattuvad õige väheses, sageli aga on omavahael vastuolus. Tõepoolest, Pärdi muusika, isegi sisult kõige traagilisem, on oma põhiosas alati harmooniline, Dostojevski aga oli suur anne, kes rajas oma teosed hetkelisusele ja vastuoludele ning eitas isegi põhimõtteliselt abstraktse maailmaharmoonia ideed. Pärt on sageli mitte üksnes süžeetu vaid ka antipsühholoogline. […] See, et mõlemad on sealjuures lähtunud kristlikust moraalist, on vist nende ainus puutepunkt.”

Salvestus: Mai Murdmaa ballett “Kuritöö ja karistus” (uusversioon)