"Valged ööd" Ugala/Von Krahl (1993)
Dramatiseerija ja lavastaja Katri Kaasik-Aaslav
Osades
Kristel Leesmend – Nastenka; Jaanus Rohumaa – Unistaja
Väljavõtteid arvustustest
Sirp, 12.03.1993; autor Pille-Riin Purje
“Fjodor Dostojevski sentimentaalne romaan “Valged ööd”, unistaja palavikuline pihtimus-mälestus on lavale seatud hapra poeetilise nägemusena, milles sõnu napimalt kui tundeid. […] Krista Tooli kujundus loob lüürilise illusiooni Peterburi valgetest öödest: silla käsipuu, läbi raagus okste otsekui kumavad laternasõõrid. Ja kummagi tegelase oma “ligipääsmatu nurk” läbipaistva eesriide taga.
Etenduse alguses tundusid mõlemad osatäitmised veidi rabedad, eriti Jaanus Rohumaa mängu eksis originaalitsevaid võltstoone. Mida edasi, seda kooskõlalisemaks rollid muutusid. Vaheaeg tuli ootamatult, tekkis hirm, et loodud lumm hajub. Kuid ei, teine vaatus mängiti tõusujoones.”
Teater.Muusika.Kino, 7/1993; autor Kadi Vanaveski
“Osa samast seltskonnast [Lavakunstikooli 15. lend, mille üheks koolitööks oli “Kosjakased -2” “Idioodi” ainetel], kes nimetab end trupiks “Kosjakased-3” ja tunnistab seega järjepidevaks nii oma Dostojevski-huvi kui ka lähenemisviisi, mängib nüüd “Valgeid öid”. Lihtne, ilus ja kurb lugu, millel väga teadlik huumorihelk ei lase haledaks minna, on originaali sisu ja tasemega märksa adekvaatsem kui eelmine katse. Aga muidugi on “sentimentaalseks romaaniks” nimetatud “Valged ööd” ka ise hoopis vähem keeruline ja laval kergemini ettekantav kui Dostojevski mis tahes suur romaan. Pikk kitsas mängupoodium – Peterburi tänavalaternatega sillad ja kaldapealsed – ruumi keskel võimaldab publikul kahelt poolt vaadata ja tavalavaga võrreldes näitlejatega rohkem koos olla.”
