Erruminek
19. oktoobril 1844 astub Dostojevski porutšiku auastmes erru, tuues selgituseks “kodused põhjused”. Kirjas vennale selgitab ta otsust järgnevalt:
“Erru läksin sellepärast, et läksin, s.t. vannun Sulle, ma ei suutnud edasi teenida. Meele teeb kibedaks, kuidas parim aeg kulub asjatult käest. Asi on selles, et lõpuks pole ma kunagi kavatsenud kauaks teenistusse jääda, milleks siis kaotada ilusaid aastaid? Ja lõpuks kõige tähtsam: mind taheti ära komandeerida, aga ütle, palun — mida ma ilma Peterburita peale hakkaksin? Kuhu ma kõlbaksin? — On Sul nüüd täiesti selge?”
